Nii Torrevieja kui mõnede teiste lähedaste rannaasulate ajaloolised elatusallikad on olnud soolatootmine ja kalandus. Torrevieja külje all asuvad kaks suurt soolajärve - põhja pool La Mata laguun ja idas Torrevieja laguun. Laguunidele on ehitatud terve basseinide ja kanalite süsteem. Mõlemad laguunid on kanalite kaudu ühenduses Vahemerega. Mageveetoide järvedel puudub. Suvise kuiva ja päikeselise kliima toimel vesi järvepinnalt aurustub ja soolade sisaldus allesjäävas vees kontsentreerub. Ajalooliselt juhiti kõrge soolsusega vesi edasi basseinidesse, lasti jätkuvalt aurustuda ja protsessi käigus settinud sool koguti kokku. Ei uurinud, kui palju täna tehnoloogilised lahendused soolatootmisprotsessi kiirendavad, aga kindlasti teevad suurema osa tööst ka praegu järved ise.
Lisaks Torrevieja järvele käisime vaatamas ka soolajärve San Pedro del Pinataris. Vaade soolatööstuse toodangule.
Soolatootmisettevõttest Salina Marinani (Soolasadam) kulgeb Torrevieja linna alt ca 1m läbimõõduga toru, milles liikuv lint. Sool liigub lindil sadamani, kai ääres tõuseb lint ca 5m kõrgusele, mille otsast langebsool lahtiselt laeva.
Vaade Marina Salinale merelt, roheline ehtis ongi soolalindi lõpp-punkt.
Nii Torrevieja kui ka San Pedro del Pinatari soolajärv on looduskaitse all, eelkõige pesitseva ja läbirändava linnustiku kaitseks. La Mata laguuni ümber kulgevad infotahvlite ja linnuvaatlusmajakestega varustatud ratta- ja matkarajad. Järve kaldal soodustatakse põllumajanduslikku tegevust. Varasemalt kasvatati siin sööta soolatööstuses töötavatele veoloomadele, tänapäeval laiuvad viinamarjaväljad.
Musta karva linnuvaatlusonn, kus aknaavade ees sisseehitatud pingid pikemaks ootamiseks.
Kitsas teerada onnini on varjatud laastumattidega.
Kasin taimestik soolajärve kaldal. Linde me siin ei kohanud - ei tea, kas põgenesid kõik 5 lapsega pere eest või on siin sagimist rohkem pigem rändeajal.
Torrevieja laguuni vee äärde jõudmine ei olnud lihtne - järvede ümber on paigaldatud traataiad ja ligipääsukohtade osas teavet laialt ei jagata. Sobiv supluskoht soolavees hõljumiseks jäigi leidmata. Kuid läbi tsitruseaedade mööda kahtlast augulist kruusateed jõudsime päris juhuslikult otse Torrevieja laguuni poolitava tammi ja kanalini.
Torrevieja laguun on eriti huvitav selle roosa värvusega vee poolest. Pilt ei valeta, täpselt nii roosa see ongi. Kui ma õieti aru sain, siis tuleb roosakas värvus kõrgest joodi sisaldusest.
San Pedro del Pinatari soolajärvel kohtasime flamingosid. Nii paljukest, kui meie fotoaparaadiga neist jäädvustada andis. Soolajärvede flamingode sulestik on roosa asemel peaaegu valge, mis tulenevat vee soolsusest.
3 kommentaari:
Jälgin huviga su reisipäevikut. See roosa laguun paistab sellisena ka Google Earth kaardilt - mingi vetikas või bakter olevat põhjuseks. Kahjuks tõesti ametlikult ei tohtivat kummaski laguunis ei ujuda ega paadisõite teha. Küll nad varsti avastavad ka selle võimaliku turismiatraktsiooni. Seniks aga - ehk olete juba ise avastanud ka kohaliku. Via Verde . Kui te pere aga soovib külastada mitte väga kaugel asuvat Rio Safari loomaparki, siis sooduskupongid leiate siit Toredat puhkuse jätku!
Veel meenus mulle, et Lõuna-Hispaanias võib mitmes piiskonnas leida koobas-maju. Tänapäeval suurem osa neist kasutusel kunstnike töökodade-müügipaikadena või hotellidena. Leidub ka muuseumikoopaid ja tegelikke elukoopaid. Üks selline ala paikneb pisut põhja pool Torreviejast, Rojaleses. Loe veel siit
Oh, kui kahju, et me neid koobasmaju ei avastanud - eile sõitsime taas tagasi juba Benicassimi ja Oropesa del Mari vahele Portocala arendusse, siia jääme uue aastani, siis sõidame kooliveerandi alguseks juba koju.
Koopaid me siiski nägime eile, üldse oli meil ääretult seiklusrohke ja hirmus päev mägedes.
Postita kommentaar