Maja Männiku tänaval (La Pinada) Los Altoses sai meie reisi järgmiseks kahenädalaseks peatuspaigaks. Vahemere-äärsest Torrevieja kesklinnast paar kilomeetrit läänes paiknev Los Altos on vaikne elamupiirkond, mille kahekorruseline hoonestus koosneb üksikvilladest ja mitmikmajadest. Meie elame nelikmajas, mis jääb kahe paralleelse tänava vahele - nii on igal majaosal oma majanumber, sissepääs ja väike eesaed terrassiga.
Tänava hoonestuseta vastasküljes on üksikute puudega rohumaa, kus muuhulgas pool tosinat madalat mändi. Arvata võib, et neilt on tänav nime saanud, sest männid on siinmail väärtus omaette. Päris tänava ääres on iseloodud istutusalad, mida igal hommikul hooldavad (vähemalt kolme maja ulatuses) meie naabrid - brittidest vanapaar.
Tänav ise on praktiliselt liiklusvaba. Kuna La Pinadale sissesõiduks on vaja igakordselt avada ketttõke ja kohaliku ühistu reeglid keelavad tänaval parkimise, siis enamasti jäetakse autod ristuvale suuremale teele. Meie üürimaja väike killustikkattega eesaed on taimevaba ja seega ka hooldusvaba, kuid igati turvaline mänguaedik Robile ja Ruudile.
Algselt soolatootmise ja kalapüügiga elatanud Torreviejast on tänaseks saanud 100 000 elanikuga turismitööstuslinn. Torreviejas elab kõige suurem brittide kogukond Hispaanias. Palju on ka sakslasi, skandinaavlasi, kellele viimastel aastatel on jõudsalt lisandunud venelased. Praeguse kestva masu tingimustes ongi venelased ja norrakad need, kes oma kogukondi jõudsalt kasvatavad. Hispaanlased moodustavad linna elanikkonnast alla poole. Nii moodustavad Torrevieja kohaliku elanikkonna alaliselt siinelavad inimesed, aga ka rändelanikud külmematest piirkondadest. Näiteks turul kohatud soomlastest pensionärid elavad 9 kuud Torreviejas ja 3 kuud Soomes. Eestlasi Torrevieja ja laiemalt Alicante piirkonnas on väga vähe. Mõned päevad tagasi Mercadona supermarketis kohatud eestlanna sõnul näeb ta eestlasi siinkandis keskmiselt vaid korra aastas.
Kohalikule elanikkonnale lisandub suvel üüratu hulk turiste. Kuidas vahet teha kohalikul ja turistil? Õhutemperatuuri langedes +18 kraadile tõmbab kohalik jalga saapad ja paneb selga 3 kampsunit, sellal kui turist naudib suvist kliimat lühikestes käistes.
Lapsi kohtab siinkandis vähe - väga harva olen näinud peret kahe lapsega, kolme lapsega aga polegi kohanud. Põhjuseid on ilmselt rohkem kui üks - suur tööpuudus, olematud lapsetoetused, pensionäride suur osakaal. Kuigi me käime aktiivselt kohtades, mis peaks just lastele huvi pakkuma (lastele atraktiivsed muuseumid, rannaalad jne), siis olen näinud vaid üht kaksikutepaari supermarketis. Küll aga saavad meie blondid poisid, kus me ka ei liiguks, suure tähelepanu osaliseks - lastega vestlema ja naljatlema tulevad nii mehed kui naised, kusjuures juhtub ka seda, et vanaproua patsutab keset tänavat mõlemaid poisse põsele ja kiidab ülevoolavalt "Muy bonito!"
Torrevieja linn ise jätab hetkel, talvisel ajal, natuke nukra ilme. Kohati on veepiir kaljune ja osad rannad tehislikud. Sellist laia ja puhast rannariba on esmamuljel vähevõitu.
Paiguti jääb veepiirile liig kõrge ja kole hoonestus.
Suviseks beachipuhkuseks eelistaks ma pigem väiksemaid rannaäärseid asulaid siit lääne pool.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar