"Hullumeelne idee!", "Tunnen sulle kaasa!", "Kes nii lolli mõtte peale tuli?", "Mis mõte on sellisel ajal (talvel) minna?!", "Kuhu tited jäävad? Võtate kaasa?!", "Lastel on kool ju?!" Need olid lähedaste ja tuttavate valdavad kommentaarid, kui neile eesseisvast reisist juttu tegime. Paari tuttava käest kuulsime siiski ka julgustavaid noote - "Minge muidugi!", "Lahe!" Ega meie põikpäisuse juures vahet muidugi pole, mis teised arvavad. Kuigi jah - reisiseltskond on meil kirju - "jalad jagavad, pea eriti mitte" korrutada kahega ehk siis 1a4k kaksikud, 1 eridieet jne, aga selline me 5 lapsega pere juba on ja vahet pole, kas kodus või kaugemal.
Kui Eestist lahkusime kahes satsis - osa varem autoga, osa hiljem lennukiga, siis Prantsuse - Hispaania piiri ületasime 07. dets varahommikul juba kõik üheskoos. Kuigi esimestes peatuskohtades kiirtee äärsetes bensukates oli maapind varjus alles härmas, paitas hommikune soe päike mõnusale nägu ja sundis joped seljast koorima. Esimeseks 5päevaseks peatuspaigaks sai meile apartment üsna uues kahekorruselises majas Oropesa del Mari külje all Portocala arenduses. Üsna peagi avastasime mere ääres matka- ja rattatee Via Verde (läbi roheluse), mis ühendas Oropesa del Mari ja Benicassimit. Ilmselt on tegu ajaloolise maantee või raudteetammiga, mis on tänasel päeval kergliiklusteena aktiivses kasutuses.
Portocala asus enam-vähem Via Verde keskpaigas. Pühapäeval, kui Urmas jooksmas ja Liisa vabatahtlikuna Castelloni maratonil olid, tegime väiksematega jalutuskäigu mööda Via Verdet Oropesa poole. Järgmisel päeval jalutasime kõik koos Benicassimisse.
Via Verde servi tähistasid infotahvlid taimeliikide fotode ja ladinakeelsete nimetustega - läbi mägede kaevatud tee ääres oli oliivipuid, viigipuid, mände.
Madalama rinde moodustasid puitunud puhmikud, sekka väiksemaid ja üle meetri kõrguseid agaave. Kiviseintel rippusid viigikaktused.
Benicassimis võttis meid vastu suur ja kaunis rand, mille promenaadi ääres kulges ajaloo ja kultuuriväärtusega kaitsealuste villade rivi. Terasem silm leiab alloleval rannapildil kesk merd kaks musta täppi - "valged põhjamaa hülged" käisid ujumas sellal kui kohalikud vatijopedes jalutasid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar