Kunsti ja teaduse linnak Valencias

Auto aknast paistavad Valencia ümbruse maastikud oranžimummulised. Teeservad täis küpseid mandariine-apelsine tekitasid reisiseltskonnas erinevaid tundeid - kellele näis uskumatuna, et mandariinid võivad puu all maas vedeleda, kellel tekkis isu raksu minna - ahvatlev vaatepilt igatahes.

Valencias oli meil vaid üks eesmärk - külastada Ciudad de las Artes y las Ciencias ehk kultuuri ja teaduslinnakut. S. Calatrava ja F. Candela projekteeritud keskust hakati ehitama 12 a tagasi, viimane hoone valmis 2005. a. Keskuses on okeanaarium, Prints Felipe teadusmuuseum, 3D kino, planetaarium, laserium, ooperihall, suurürituste keskus. Hoonete vahel laiuvad basseinid madala veega, mille pinnapeegeldus võimendab veelgi kompleksi suurejoonelisust.

Alustasime päeva okeanaariumist. Õigemini veel varem üle tänava McDonaldsist. Olin hommikul muuseumi kodulehelt juhuslikult avastanud reklaamikampaania, mille järgi lubati Macist saadava flaieriga 2 piletit ühe hinnaga. Arvestades meie 7liikmelise pere suurust ja keskuse pileti üsna krõbedat 36€ hinda, oli soodustus märkimisväärne. Flaierite lunastamiseks tuli osta küll Macist eined, aga nende 6€ hind polnud muuseumipiletiga võrreldav, pealegi kulusid eined päeva edenedes igati ära.

Viisaka loomuga lindude suur ala oli võrguga piiratud, kuid külastajatel oli vaba voli nendega ühes puuris ringi jalutada. Kuna meil varuriideid kaasas polnud, siis väga kaua seal viibida ei tihanud.

Kalastik jm veeloomad olid jagatud hoonetesse elupaikade järgi. Hiigelsuured akvaariumid paiknesid korrus maapinnast allpool. Läbi akvaariumite kulgesid tunnelid. Ei kujuta ette, mis möll siin suvekuudel valitseb, kuid praegu, väljaspool hooaega, oli siin lausa lust jalutada.

Rai pea kohal

Ja haid

No vot, nime ei tea, aga väga suur ja omapärane

Meduusid

Hülged, Morteni lemmikud

See ei ole kohvik, vaid piknikunurk - lauad-toolid, prügikastid, kenad vaated ja päike. Väike lõunapaus, kus läksid kaubaks nii Mc Donaldsi eined kui muu kärusahtlisse varutud söögikraam. 

Veelindude ala

Ei teagi, kumb põnevam oli, kas eksponeeritud vee-elustik või seda majutav arhitektuur.

Teadusmuuseumis oli piisavalt ruumi Robi ja Ruudi unele kärutamiseks. Suurematel lastel oli samal ajal põnev eksponaatide nuppe näppida ja vaadata, mis juhtub. 

Stiilselt projekteeritud valgustus muutis õhtu saabudes keskuse eriti suursuguseks.