Laupäev, 27. september 2014

Tegevusetuse all me ei kannata

Kolisime Soome kolmes etapis - U tuli juba juuli lõpus, koolilapsed paar nädalat hiljem ja mina 3a kaksikutega augusti viimastel päevadel. Kuna mul ei olnud kolimiseks mitte ühtegi puhkusepäeva - töö Eestis lõppes 31. augustil ja uus tööleping Helsingis algas 1. septembril, siis on viimane 4,5 nädalat olnud üks suuremat sorti mahtra. Selle aja jooksul oleme lisaks põhitööle ajanud asju - võtnud sadu telefonikõnesid, täitnud pakkide viisi blankette ja avanud ümbrikke otsustega, külastanud Maistraati, politseid korduvalt, Maksuametit, pangakontoreid, telefonioperaatori kontorit, fotograafi, arsti, kooliõdesid, hambaarsti (ilma suud avamata), esmaabi osakonda traumaga, perehoidu ja lasteaeda, istunud autoga ummikutes ja sõitnud ühistranspordiga, käinud komandeeringus, metsas seenel, valla päevadel, Turus, poes, kohvikus, jooksmas, saunas, osalenud soome, inglise, rootsi ja eesti keele tundides, pööningutrennis, keraamikaringis, katsetanud kedral treimist ja palju muud. Igatahes tegevusetuse all me kohe üldse ei kannata :D

Möödunud nädalavahetusel toimusid kahepäevased valla meistrivõistlused kergejõustikus - panime omalt poolt välja 4 meest jooksudistantsidele: Ro tõi hõbeda ja Ru pronksi, üks pronksmedal libises  käest - distants jäi liiga lühikeseks. 
Meie pere medalimehed
Ütleme niii, et parim mees võitis - tema sai kõige paremini pihta, millal jooksu alustada ja kus on finišijoon, aga nagu näha pjedestaalil teavad ka meie poisid, mis teha tuleb. Kui nüüd kaksikutest spordimehed peaksid saama, siis on neil 20 aasta pärast hea öelda, et esimene meistrivõistluste medal tuli juba 3 aastaselt :D

Kommentaare ei ole: